Tulevased üritused
4.-13.märts
Orhideenäitus
Märtsi kuus on paljude eksootiliste orhideede õitsemise hiilgeaeg. Just siis avavad paljud neist erakordseist taimedest oma õied, millest mõned püüavad pilku kirgaste värvide, teised aga eriskummaliste vormidega. Mõni orhideeõis on nii tilluke, et seda pole ilma luubita peaaegu märgatagi. Nii muudavad need lilled tavalise päeva põnevaks seikluseks taimemaailmas.
Tallinna Botaanikaaia orhideenäitusel on kasvuhoone taimede sekka sobitatud nii loodusest pärit orhideeliike kui inimeste aretatud sorte. Lisaks tuttavatele kuukingadele on väljas lai valik teisi troopilisi orhideesid: veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid ja paljud teised.
Reedest pühapäevani on kõigil orhideehuvilistel võimalik kauneid potitaimi kaasa osta, orhideesid müüb Flores Aed.
Näituse ajal annavad kogenud spetsialistid nõu, milliseid orhideesid saab kasvatada kodustes tingimustes ning kuidas nende eest hoolitseda.
Lisaks õitele saab orhideenäituse ajal imetleda ka Mariliin Kindsiko-Singh’i akrüülmaale ja Udeya Vir Singh´i akvarelle.
Foto: Erge Sonn
Vabariigi aastapäeva puhul on sissepääs botaanikaaeda poole hinnaga
24. veebruar on eestlastele pidupäev, mida tähistatakse paraadi ning rahvusliku sümboolikaga.
Botaanikaaed kutsub kõiki, kes soovivad kas sõprade või perega midagi ühiselt ette võtta, enda juurde palmide alla. Siin näed, kuidas talvisel ajal õitsevad kuninglik paradiisilinnulill, Andre flamingolill, kuuking ja Kingi dendroobium ja paljud teised.
Tule veeda vahva päev troopikas!
Tallinna Botaanikaaia kasvuhooned on huvilistele avatud kell 11.00-16.00, avamaakollektsioonid kuni 17.00
Iga kolmas näitus tasuta
Tallinna Botaanikaaed tähistab sel aastal 55. juubelit. Tänutäheks kõigile taimehuvilistele kingib botaanikaaed iga kolmanda näituse tasuta.
Küsi näituste kaarti botaanikaaia kassast.
14. veebruar
Tule sõbrapäeval botaanikaaeda ekskursioonile
Kutsume kõiki veetma kaunist sõbrapäeva lopsakate taimede ja ehtsa linnulaulu keskele. Sõbrapäeval, 14.veebruaril, külastavad kaks sõpra Tallinna Botaanikaaeda ühe piletiga.
Kell 12.00 ja 14.00 saab osaleda Urmas Laansoo ekskursioonil “Armastuse taimed”. Venekeelne ekskursioon kell 13.00
Sõpradel on võimalik uudistada ka selle aasta esimest näitust “Rahvussümboleid kaugelt ja lähedalt” ning nautida kohvikus Bellis hõrgutavaid eripakkumisi.
Pakkumine sõpradele kehtib ainult 14. veebruaril.
Õppekavakohane loodusõpe
Õppekavakohane loodusõpe TBAs toimib edukalt alates 2006. aastast. Tallinna Botaanikaaed pakub 11 erinevat loodusteemalist õppeprogrammi, mis on mõeldud 2.-11. klassi õpilastele.
Kontaktisik
Marit Kasemets
606 2663
[email protected]
Õppepäevi viiakse läbi järgmistel teemadel:
- Puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed
- Toataimed ja tarbetaimed
- Vesi ja muld
- Loodusvööndid ja kliimavöötmed
- Sissejuhatus taimede paljunemisse ja levimisse
- Taimede paljunemine
- Taimede viljad ja nende levimine
- Fotosüntees ja hingamine
- Muld
- Loodus ja loovus
- Ilm ja kliima
Täpsem programmide kirjeldus siit: õppekavakohase loodusõppe programmid
13.-21.02
Näitus “Rahvussümboleid kaugelt ja lähedalt”
Tähtsaimad rahvussümbolid on lipp ja vapp. Kuid igal rahval on ajast-aega ikka olnud ka mõned eriti armastatud ja austatud taimed või loomad-linnud, kellest mõned on valitud rahvussümboliks esindama maad ja rahvast. Näitusel tutvustamegi ligi 150 riigi sümboltaimi, linde. –loomi jm, anname teada, miks neid austatakse, kuidas kasutatakse ja millised nad välja näevad. Rahvustaimedeks on valitud palju tuttavaid, aga ka üsna vähetuntud puid-põõsaid-lilli ja loomi. Näiteks meie lähimate naabrite lätlaste rahvuslill on härjasilm (Leucanthemum vulgare), soomlastel maikelluke (Convallaria majalis), rootslastel harakkuljus (Linnaea borealis), venelastel kummel (Matricaria recutita) – kõik ka meil teada-tuntud aia- ja metsataimed. Taimesümbolite hulgas on palju eksootilisi ja põnevaid taimi nagu kuveidi kaamelipusa (Rhanterium epapposum), panama tuvikäpp (Peristeria elata), bermuda sininokk (Sisyrinchium bermudana), malta ürgjumikas (Palaeocyanus crassifolius) jpt, kelle nimi juba ise ütleb, millise riigi rahvas teda üle kõige armastab.
Botaanikaaia palmimajas õitsevad
Palmimajas õitsevad veebruaris kääbuspalm (Chamaerops humilis), lumekuninganna (Coelogyne cristata), pehme malvavisk (Malvaviscus arboreus), kuninglik paradiisilinnulill (Sterelitzia reginae), Andre flamingolill (Anthurium andreanum), Kingi dendroobium (Dendrobium kingianum), tsümbiidium (Cymbidium) jt. Palmimajja istutati 8.12.2015.a. uus palm Madagaskari lääneosa savannidest – bismarkiapalm (Bismarckia nobilis). Lisaks õitsejatele saab tutvuda meil haruldaste sõnajalgadega – raunjalg (Asplenium lucidum), äärisjalg (Pteris hillebrandii), odajalg (Doryopteris decipiens), Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana. Tavalisematest liikidest kasvavad palmimajas roodjalg (Blechnum appendiculatum), hõbe-vahajalg (Pityrogramma argentea), karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum), kreeta äärisjalg (Pteris cretica) jt .
Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Veebruaris õitsevad troopikataimedest suurelehine bömeeria (Boehmeria macrophylla), aglaoneema (Aglaonema) ´Greenlight´, india tunbergia (Thunbergia mysorensis), sulgjas breinia (Breynia disticha), papüüruse-lõikhein (Cyperus papyrus), vahelduvalehine lõikhein (Cyperus alternifolius), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), veripunane kanntaim (Nepenthes x coccinea), tähniline justiitsia (Justicia brandegeeana), valgeroodne maranta (Maranta leuconeura) ´Erythroneura´, begoonia (Begonia) ´Randy´, püstine helikoonia (Heliconia stricta), helikoonia (Heliconia) ´Olympic Dream´, flamingolilled (Anthurium), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), kostus (Costus scaber), vriisea (Vriesea simplex), longus bilbergia (Billbergia nutans), Windi billbergia (Bilbergia x windii), jumekas krüptbergia (Biltanthus) ´Red Burst´, pronksjas filodendron (Philodendron erubescens) ´Burgundy´, tõlvlehik (Spathiphyllum) ´Domino´, tõlvlehik (Spathiphyllum) ´Sensation´, riitsinuslehine begoonia (Begonia x ricinifolia), kõrge dorsteenia (Dorstenia elata), borneo begoonia (Begonia deliciosa) jt.
Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu india mangopuu (Mangifera indica), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), söödav salakkpalm (Salacca zalacca), harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus), puuvillapõõsas (Gossypium), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens), värvibiksa (Bixa orellana) jpt.
Sukulentide hoones õitsevad veebruaris santa katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), longus bilbergia (Billbergia nutans), meelisbilbergia (Billbergia amoena), bilbergia (Billbergia recurvata), vöödiline ekmea (Aechmea fasciata), väärisdendroobium (Dendrobium nobile), paraguai kõrbehari (Graptopetalum paraguayense), alatiõitsev piimalill (Euphorbia pseudolaevis), sooniline begoonia (Begonia venosa), vahelmine turdleht (Crassula intermedia), lusik-kalanhoe (Kalanchoe nyikae), kuningprootea (Protea cynaroides), Daigremonti kalanhoe (Kalanchoe daigremontiana), süllane kalanhoe (Kalanchoe orgyalis), väänduv bovea (Bowiea volubilis), kannus-linnupiim (Ornithogalum longibracteatum) jt.
Subtroopikamajas õitsevad veebruaris kamjas harfiõis (Euryops pectinatus), mattpunane kliivia (Clivia miniata), turdlehine vaiguseemnik (Pittosporum crassifolium), väikselehine keepuu (Sophora microphylla), lainjas utekakar (Brachyglottis repanda), kallis siksakpõõsas (Corokia cotoneaster), kolmeroodne haakea (Hakea trinervis), pajulehine haakea (Hakea salicifolia), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamiana), austraalia kannike (Viola stolonifera), siidjas näärmepõõsas (Adenanthos sericeus), pööris-nelgipuu (Syzygium paniculatum), austraalia hardenbergia (Hardenbergia comptoniana), punane kuulsuslill (Clianthus puniceus), jt. Vahemere maade taimedest õitsevad veebruaris Webbi ussikeel (Echium webbii), harilik astelhernes (Ulex europaeus), puis-eerika (Erica arborea) pärsia alpikann (Cyclamen persicum), harilik reetam (Retama raetum), greibipuu (Citrus x paradisi) jt. Hiina ja Jaapani (Aasia) taimedest õitsevad veebruaris virvekäpp (Pleione), nandiina (Nandina domestica), harilik jasmiin (Jasminum officinale), sarik-nõelsoomuk (Rhaphiolepis umbellata), jaapani kameelia (Camellia japonica), Simsi rododendron (Rhododendron simsii), riispaberipuu (Tetrapanax papyrifera), täkiline ardiisia (Ardisia crenata), jaapani ardiisia (Ardisia japonica), jaapani aukuuba (Aucuba japonica) jt.
Tekst: Urmas Laansoo
Botaanikaaias toimus konverents „Inimmõju Tallinna keskkonnale VII“
Tallinna Botaanikaaias toimus konverents „Inimmõju Tallinna keskkonnale VII“. Konverentsi seekordne teema on „Rohelised linnad täna ja homme“. Fookuses on Euroopa Rohelise Pealinna konkurss ja Eesti linnade väljakutsed seoses kliimamuutusega kohanemisega.
Konverentsi esimene pool on pühendatud Euroopa Rohelisele Pealinnale – tiitlile, millele kandideerib 2018. aastaks ka Tallinna linn, kes oli ise 2006. aastal Euroopa Rohelise Pealinna idee algatajaks. Tegemist on Euroopa Komisjoni eestvedamisel toimuva konkursiga, kus igal aastal valituks osutuv linn on oma silmapaistvate keskkonnanäitajate ja innovatiivsete keskkonnalahenduste poolest eeskujuks ka teistele linnadele.
Peaesinejateks konverentsil on esindajad kolmest juba Euroopa Rohelise Pealinna tiitli pälvinud linnast – Kopenhaagenist, Essenist ja Vitoria-Gasteizist – kes jagavad oma kogemusi Rohelise Pealinna tiitlini jõudmisest, linnade järgmistest keskkonnaeesmärkidest ja linnaelanike tegevusse haaramise plaanidest.
Konverentsi teises pooles vaadatakse tulevikku: arutatakse, milliseid probleeme võivad kliimamuutuste nähud käesoleva sajandi lõpuks Eesti linnadele ja linnaelanikele tekitada ja kuidas saaks nende uute tingimustega kohaneda.
„Inimmõju Tallinna keskkonnale“ on pikaajalise traditsiooniga konverents, mida on korraldatud Tallinna Botaanikaaias juba alates 1986. aastast. Järjekorras seitsmes konverents juhatab sisse ka Tallinna Botaanikaaia 55. sünnipäeva-aasta. Üritus on eelkõige suunatud linnaplaneerijatele ja -arhitektidele, linnamajanduse- ja keskkonnaspetsialistidele ning teistele linnakeskkonnahuvilistele.
Nädalavahetustel on avatud kohvik
Tallinna Botaanikaaia palmimajas on nädalavahetustel avatud kohvik Bellis.
Kohvik on avatud laupäeval ja pühapäeval 11.- 16.00
Olete oodatud!
Näitused 2016
13.–21.02 Rahvussümboleid kaugelt ja lähedalt
04.–13.03 Orhideenäitus
16.–24.04 Uusi toataimi ja põnevaid palme
13. –15.05 Tulbid ja kevadised sibullilled
19. –22.05 Lummavad säntpooliad
04.–12.06 Värvikad amplitaimed
16. –17.07 Roosipäevad
19.–21.08 Elulõngad, püsililled ja viinamarjad
09.–11.09 Kodumaised viinamarjad
15.–23.10 Taimeriigi staarid
19.–27.11 Nõiataimed
08.–18.12 Jõulutähed ja alpikannid
2016. aasta orhidee on tumepunane neiuvaip
Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2016. aasta orhideeks tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens).
Tumepunane neiuvaip eelistab kuivi kasvukohti, tema tüüpiliseks elupaigaks on lubjarikastel muldadel kasvavad loometsad. Samuti võib teda leida lubjakiviklibustelt rannavallidelt, kus vaid vähesed taimed hakkama saavad. Selle kauni kodumaise orhidee õitseaeg on juulist augusti keskpaigani.
Eestis asustab tumepunane neiuvaip tihedamalt läänesaari ja mandri lääne- ning põhjaosa kuni Ida-Virumaani, Kesk-Eestis on ta harvaesinev, Lõuna-Eestis tuleb teda lugeda pigem haruldaste liikide hulka.
Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla. Tumepunane neiuvaip kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.
Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee seitsmendat korda. Varasemalt on aasta orhidee tiitlit kandnud punane tolmpea (2010) ja tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014) ja kärbesõis (2015).
Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama tumepunase neiuvaiba leiukohtadest Eestis. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ veebilehe või vastava nutirakenduse kaudu.
Info pärineb Eesti Orhideekaitse Klubist
Foto: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) – foto autor Arto-Randel Servet
28.jaanuar 2016
Kutsume osalema konverentsil „Inimmõju Tallinna keskkonnale VII“
Tallinna Botaanikaaeda tähistab järgmisel aastal 55. sünnipäeva. Kutsume osalema konverentsil „Inimmõju Tallinna keskkonnale VII“, mis juhatab sisse sünnipäeva-aasta.
Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelnev registreerimine.
Rohkem infot konverentsi kohta ja registreerimine siit: Konverents “Inimmõju Tallinna keskkonnale VII”
Botaanikaaed pakub tööd arendusjuhile
Tallinna Botaanikaaed pakub tööd
arendusjuhile
kelle töö eesmärk on botaanikaaia arendustegevuse planeerimine ja täitmine läbi teenuste, planeeringute ja välisprojektide.
Peamised tööülesanded
Tallinna Botaanikaaia teenuste arendamine;
planeeringute juhtimine ja täitmise kontroll;
protsesside kaardistamine ja efektiivsemaks muutmine;
eelarve koostamisel osalemine ja selle täitmise monitoorimine;
projektide juhtimine.
Edukas kandidaat omab kõrgharidust ning on töötanud projektijuhtimise valdkonnas vähemalt viis aastat. Oluline on hea läbirääkimise ja argumenteerimise oskus nii eesti- kui ka inglise keeles. Ootame kandideerima analüütilise mõtteviisiga spetsialisti, kellel on head meeskonna- ja koostööoskused. Eeldatud on initsiatiivi võtmine ja iseseisvus tegevuste algatamisel ning läbiviimisel.
Eelise kandideerimisel annab eelnev kokkupuude hariduse või loodusteaduste valdkonnas, hea stressitaluvus ning varasem kokkupuude välisrahastuse taotlemisel.
Pakume võimalust panustada Eesti suurima botaanikaaia arendusse, arengut ja eneseteostust ning toetavaid kolleege.
Nõutud haridus Kõrgharidus (vähemalt bakalaureus)
Nõutud keeled eesti, inglise (kõrgtasemel)
Nõutud töökogemus vähemalt 5 aastat
Tööaeg Täistööaeg
Tööle asumise aeg Niipea kui võimalik
Asukoht Tallinn
Kontaktandmed:
Aadress Kloostrimetsa tee 52, Tallinn
Lisainfo telefonil 606 2679
Koduleht http://www.botaanikaaed.ee
CV ja avaldus saata hiljemalt 17.01.2016 aadressil: [email protected].
Kontakttelefon 6062679
Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik
24. ja 25. detsembril on botaanikaaed suletud
Tallinna Botaanikaaia territoorium ja kasvuhooned on suletud 24. ja 25. detsembril. Muudel päevadel, k.a 31. detsember ja 1. jaanuar, on botaanikaaed külastajatele avatud tavapärastel kellaaegadel.
Kauneid jõulupühi!
13.detsember kell 12.00
Botaanikaaed kutsub 13. detsembril sünnipäevale
Tallinna Botaanikaaed tähistab sel aastal viiekümne neljandat sünnipäeva ning kutsub kõiki taimesõpru üheskoos tähistama. Tegevust jagub pühapäeval nii väikestele kui suurtele. Giidi juhtimisel toimuvad tasuta ekskursioonid troopika ja subtroopika kasvuhoonetes, mikroskoopidega saab uurida põnevat taimemaailma ja osaleda piparkookide kaunistamise töötoas. Sissepääs külalistele on sel päeval poole soodsam.
Ekskursioonid toimuvad:
Eestikeelsed ekskursioonid algavad kell 12.00, 13.30
venekeelsed ekskursioonid kell 12.00 ja 13.30.
01.12.2015
Botaanikaaial on sünnipäev!
Botaanikaaed tähistab täna oma 54. sünnipäeva!
Kõikidele külalistele on botaanikaaia sõbra Viking Line poolt üllatuskingitus.
Tule ja tähista koos meiega!
Botaanikaaed on avatud iga päev 11.00 – 16.00.
27.11– 06.12.
Näitus “Jõulutähed ja alpikannid”
27.11– 06.12. toimub Tallinna Botaanikaaias näitus “Jõulutähed ja alpikannid”. Viimastel aastakümnetel on jõulutähtede sordiaretusele suurt tähelepanu pööratud. Näitusel on võimalik näha ühe- ja mitmeõielisi, hargnenuid ja kõrgemaid jõulutähtede vorme. Klassikaliste erkpunaste lehtedega taimede kõrval leidub valgeid, roosasid, oranže, marmorjaid ja täpilisi; on ka püstjate või krussis kõrglehtedega taimi.
Väljapanek pilkupüüdvates jõulutähtedest on mõnus sissejuhatus algavale jõulukuule ja advendiajale. Jõulutäht on tuntud jõululillena pea kogu maailmas ning soodsate kasvutingimuste korral pakub silmarõõmu kaks kuni kolm kuud. ” lisab Kähr.
Näitusel eksponeeritud jõulutähed ja alpikannid on kasvatatud Nurmiko aiandis. Kõikidel huvilistel on võimalus küsida nõu jõulutähtede ning alpikannide hooldamise kohta kogenud taimekasvatajatelt ning ka lilli kaasa osta. Müük toimub iga päev kogu näituse jooksul.
Näitusele saab tavapiletiga ja see jääb avatuks kuni 6. detsembrini 2015.
Botaanikaaed on avatud iga päev 11.00 – 16.00
7.-15. november
Näitus “Teetaimi laiast maailmast”
Tallinna Botaanikaaias toimub 7. – 15. november põnev näitus „Teetaimi laiast maailmast“. Kutsume teid põnevasse ja värvikirevasse teemaailma, et lähemat tutvust teha mitmete teetaimedega. Külmadel talveõhtutel on suur nauding juua mõni tassike rooibosi, matet või karkateed. Aasias on kuulsust kogunud hiina teepõõsas, Aafrikas tee-mesilasepõõsas ja tee-punapõõsas, Ameerikas aga näiteks lapatšo-tuutupuu ja katuaba-punapuu. Mis taimed on aga nende kõlavate nimetuste taga? Kuidas on teejoomisega seotud sellised taimed nagu bambus ja pudelkõrvits? Sellest kõigest saate lähemalt teada teetaimede näitusel. Laupäeval, 14. novembril kell 14.00 on soovijatel võimalik osaleda ka teetseremoonial.
Botaanikaaed kõiki teehuvilisi tutvuma Jaapani teede põneva maailmaga ( Sencha, Gyokuro, Karigane, Hojicha, Matcha) – nii sõnas kui pildis, aroomis ja maitses. Tee on tore võimalus luua meeldiv õhkkond suhtlemiseks ja mõttevahetusteks heas seltskonnas.
MaritRa ootab pühapäeval, 15.novembril kell 13.00-15.00.
Huvilistel ja teenautlejatel on võimalust kvaliteetset teed kaasa osta.
Head tee avastamist!
Novembrikuu õitsejad
Palmimajas õitsevad novembris sulnis sõrmlehik (Schefflera elegantissima), havai kaelakeepuu (Alyxia oliviformis), kääbuspalm (Chamaerops humilis), Andre flamingolill (Anthurium andreanum) jt. Lisaks õitsejatele saab tutvuda meil haruldaste sõnajalgadega – raunjalg (Asplenium lucidum), äärisjalg (Pteris hillebrandii), odajalg (Doryopteris decipiens), Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana. Tavalisematest liikidest kasvavad palmimajas roodjalg (Blechnum appendiculatum), hõbe-vahajalg (Pityrogramma argentea), karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum), kreeta äärisjalg (Pteris cretica) jt .
Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Novembris õitsevad troopikataimedest roosa lea (Leea coccinea), mandliterminaalia (Terminalia catappa), india tunbergia (Thunbergia mysorensis), nõtke tarasarik (Polyscias ficifolia), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), õnnetus saatusepuu (Clerodendrum wallichii), kellukjas vahalill (Hoya calycina), kanntaim (Nepenthes x coccinea), konksvars (Artabotrys hexapetalus), hõbe-udutolmik (Hemigraphis alternata), urb-nõgesleht (Acalypha amentacea), oivaline saatusepuu (Clerodendrum speciosissimum), papüüruse-lõikhein (Cyperus papyrus), must pipar (Piper nigrum), beetlipipar (Piper betle), pikk pipar (Piper longum), hull mungasõrg (Barleria prionitis), jamaika rotisaba (Stachytarpheta jamaicensis), jalakalehine turnera (Turnera ulmifolia), täpiline justiitsia (Justicia brandegeeana), jojoobipõõsas (Simmondsia chinensis), sile malpiigia (Malpighia glabra), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), helikoonia (Heliconia) ´Olympic Dream´, flamingolilled (Anthurium), värvibiksa (Bixa orellana), pitanga-kirssmürt (Eugenia uniflora), bambus-sinihabe (Dichorisandra thyrsiflora), babako-mägipapaia (Vasconcellea x heilbornii), kirev ruellia (Ruellia macoyana), brasiilia dorsteenia (Dorstenia brasiliensis), filodendroni liik (Philodendron eximium), längmonstera (Monstera obliqua), tugev mimoos (Mimosa polycarpa var. spegazzinii), vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans), bambus-mägipalm (Chamaedorea seifrizii) jt.
Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu india mangopuu (Mangifera indica), päris-mahagonipuu (Swietenia mahagoni), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus), puuvillapõõsas (Gossypium), papüüruse-lõikhein (Cyperus papyrus), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens), värvibiksa (Bixa orellana) jpt.
Sukulentide hoones õitsevad novembris laiuvaõieline salvei (Salvia patens), harilik heliotroop (Heliotropium arborescens), santa katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), Villadia batesii, valgevillane tradeskantsia (Tradescantia sillamontana), imepuia (Puya mirabilis), harilik gerbera (Gerbera hybrida), alatiõitsev piimalill (Euphorbia pseudolaevis), Veitchi begoonia (Begonia veitchii), inkaväät (Bomarea), sile stefaania (Stephania glabra), aaloe (Aloe aloifolia), haruline bulbiine (Bulbine frutescens), süllane kalanhoe (Kalanchoe orgyalis) jt.
Subtroopikamajas õitsevad novembris vääriskliivia (Clivia nobilis), austraalia kannike (Viola stolonifera), siidjas näärmepõõsas (Adenanthos sericeus), Bidwilli pudelpuu (Brachychiton bidwillii), pööris-nelgipuu (Syzygium paniculatum), naistepunalehine melaleuka (Melaleuca hypericifolia), austraalia hardenbergia (Hardenbergia comptoniana) jt. Vahemere maade taimedest õitsevad novembris harilik mürt (Myrtus communis), harjas-hiidhirss (Pennisetum setaceum), harilik astelhernes (Ulex europaeus), Napoli alpikann (Cyclamen hederifolium), abessiinia kleinia (Kleinia abyssinica) jt. Hiina ja Jaapani (Aasia) taimedest õitsevad novembris jaapani fatsia (Fatsia japonica), suureõieline abeelia (Abelia x grandiflora), riispaberipuu (Tetrapanax papyrifera), täkiline ardiisia (Ardisia crenata) jt.
Dendraariumis õitseb novembris virgiinia nõiapuu (Hamamelis virginiana).
Tekst: Urmas Laansoo
Kutsume osalema äriruumide rentimise enampakkumisel
Kutsume huvilisi osalema Tallinna Botaanikaaias asuvate äriruumide rentimise enampakkumisel.
Rendile antakse: talveaed, palmisaal, konverentsisaal, õppeklass, kohvikuruumid, paviljon Hiina Teemaja ja piknikuplatsid.
Pakkumise esitamise tähtpäev on 11.11.2015
Rohkem informatsiooni siit: http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=11488
Nädalavahetustel on avatud kohvik
Botaanikaaia palmimajas on avatud kohvik, kus pakutakse kohvi, teed, karastusjooke ja imemaitsvaid Cafe Lyonis valmistatud saiakesi.
Kohvik on avatud ainult nädalavahetustel kell 11.00 – 16.00.
Ootame Sind külla!
Seoses taimekaitsetöödega 19-23.oktoober lähistroopika kasvuhoone suletud. Vabandame.
loe edasiOn alanud registreerimine huviringi “Looduslaps”
Huviring “Looduslaps” ootab huvilisi.
I-VI klassi õpilastele pakutakse avastamis-, teadmis- ja meisterdamisrõõmu, keskkonnamänge ja huvimatku. Ringitund algab praktilise õuesõppega ning lõpeb loomingulise tööga.
Huviring toimub kord kolme nädala tagant oktoobrist juunini kolmapäeviti kell 16.00-18.00. Tasu õpilasele on 12.80 eurot aastas. Õppeaastat alustame 14. oktoobril.
Täpsem info ja registreerimine: [email protected], tel 53264570.
9.-15. oktoober
Näitus “Viljad ja seemned”
9.-15. oktoobril saab Tallinna Botaanikaaias osa viljade ja seemnete näitusest.
Taimede viljad ja seemned erinevad oma suuruse, kuju, ehituse, maitse ja värvuse poolest. Kui pujul kaalub vili paar kümnendikku milligrammi, siis kõrvitsal võib vilja kaal ulatuda mitmesaja kiloni. Viljade mitmekesisus taimeriigis on tohutu suur. Vilju jaotatakse liit- ja lihtviljadeks, lihak- ja kuivviljadeks, ava- ja sulgviljadeks. Näitusel tutvustame viljade ja seemnete rikkalikku maailma ja kasutusvõimalusi.
Eksponaadid on kogutud Mauritiuselt, Seišellidelt, Tenerifelt, Austraaliast ja botaanikaaia kollektsioonist.
Tallinna Botaanikaaed ja Teletorn kutsuvad külastama
Kutsume ühispiletiga avastama värvikirevaid sügisõisi botaanikaaias ning nautima ainulaadset vaadet Teletornist!
Perepileti soodushind 16.50€ (tavahind 22€) kehtib Partnerkaardi ettenäitamisel 1.-31.10.
4. oktoober
Tervitame sügishooaega teadusteatriga
Tallinna Botaanikaaed lõpetab suvehooaja 4. oktoobril ning tervitab sügist teadusteatriga.
Keemia on imeline leiutis: see paneb üllatusest ahhetama nii suure kui väikese. Teadusbuss silmapetetega ei tegele, publikule näidatakse tõelist teadust. Tihtipeale seisavad esmapilgul võimatute nähtuste taga vahvad loodusteadused, eelkõige keemia ja füüsika. Katseid leidub värvi müstilisest muutusest kuni ehmatava pauguni, leegitsevast tulest salapärase uduni. Tahad teada saada, mis teeb aastavahetusel ilutulestiku roheliseks? Või mis asi on vedel lämmastik? Tule kohale ja saa teada!
Lisaks toimuvad traditsioonilised ekskursioonid looduses koos Eesti parimate giididega ning kõik huvilised saavad töötubades kasvatada vesiklaasis kristalle, teha kodustest vahenditest laavalampi ning maitsta kohapeal valmistatud teaduslikku jäätist!
Virxgrill küpsetab suus-sulavaid erisuguseid pannkooke-pliine, grillvrappe ja kreppe, nii väikeseid kui suuri.
Ajakava:
kell 12.00 Teadusbussi teater
Kell 13.00–14.00 töötoad
Kell 13.30 ekskursioonid eesti ja vene keeles
Töötubadesse palun registreerida 606 2660
HOOLDUSTÖÖD KASVUHOONETES
Alates 14. septembrist toimuvad korralised hooldustööd, mille käigus suletakse osaliselt kasvuhooned.
14.09.-18.09 troopika kasvuhoone ja sukulentide kasvuhoone
21.09.-25.09 palmimaja
28.09.-02.10 lähistroopika, troopika ja sukulentide kasvuhooned
19.10.-23.10 lähistroopika kasvuhoone
Vabandame ebameeldivuste pärast!
11.-13.september
Kodumaiste viinamarjade näitus
Viinamarjakasvatus kogub Eestis üha enam hoogu ning botaanikaaias toimuval näitusel on hea võimalus tutvuda Eestis kasvatatud viinamarjadega ─ näha saab nii avamaal kui ka kasvuhoonetes kasvatatavaid sorte. Saare-Tõrvaaugu aiand toob näiusele väljapaneku oma kollektsiooni umbes pooleteistsaja sordi seast, korraldab viinamarjade degusteerimise ning müüb samas ka nii marju kui istikuid. Viinamarjakasvataja Mart Laul tutvustab näitusel Põhja-Eestis avamaal kasvatatavaid viinamarjasorte.
Viinamarjade kõrval on näitusel on eksponeeritud ka keskkonnasõbralikult kasvatatud arbuuse ja meloneid.
Huvilistel on näitusel võimalik nõu küsida nii viinamarjasortide kui ka viinapuude kasvatamisnippide kohta.
30.08.2015
BIRGIT JA JÜRI POOTSMANN / SUVELÕPUKONTSERT
Birgit ja Jüri Pootsmann – Suvelõpukontsert Tallinna Botaanikaaias
Telesaate “Eesti otsib superstaari” esimene ja viimane võitja astuvad koos botaanikaaias lavale kordumatute suvelõpukontsertiga.
Kontserdil kuulete läbilõiget mõlema laulja tuntud lauludest, kuid ka parimaid palasid Eesti popmuusika klassikast alates Rujast lõpetades Mahavoki või ka näiteks Jaan Tätte loominguga, koos kitarrist Peter Põderi ja Charles Aaron Zobeliga esinevatel klahvpillidel.
Algus kell 19.00
Piletiinfo:
Täispilet eelmüügist: 14 EUR
Sooduspilet eelmüügist: 12 EUR
Eelmüügi piletimüüki siit
Täispilet kontserdipäeval: 16 EUR
Sooduspilet kontserdipäeval: 14 EUR
Sooduspilet kehtib pensionäridele, 7-18 (k.a) aastastele lastele ja erivajadustega külastajatele ning nende saatjale.
Kohapeal müüakse pileteid ainult sularahas.
21.-23. august
näitus “Elulõngad ja püsililled”
Näitus pilkupüüdvate õitega liaanidest – elulõngadest ja suve teises pooles õitsevatest püsililledest on värvikirev. Elulõngad kuuluvad tulikaliste sugukonna 323 liigilisse perekonda. Looduslikult leidub elulõngu Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril, Okeaanias ja troopilises Aafrikas. Euroopast on pärit 10 elulõngaliiki. Elulõnga sorte on maailmas aretatud üle 5000. Eestis, Roogoja talus Harjumaal on Aili ja Uno Kivistik aretanud 150 sorti elulõngu. Roogoja talust pärinevad ka näitusel eksponeeritud elulõngad.
Lisaks elulõngadele saab näitusel tutvuda ka Viljandimaal Nõrga talus kasvatatud flokside, hostade, helmikpööriste, heleeniumite, siilkübarate ja paljude teisi püsikutega.
Näituse külastajatel on hea võimalus kaasa osta istikuid ja saada head nõu suurte kogemustega taimekasvatajatelt.
Anne Veski kontsert
Juba kell 19.00 toimub Meelte aia avamise puhul Anne Veski kontsert! Vihmasabina tõttu toimub kontsert Talveaias. Kiirusta! Veel jõuad kuulama!
12.08 avatakse Meelte aed, esineb Anne Veski
Kolmapäeval, 12. augustil kutsume botaanikaaeda Meelte aia avamise kontserdile
16.00 esinevad Gertu Pabbo ja Mikk Mäe
19.00 Anne Veski
Kehakinnitust pakub food- attack toitlustusauto.
Sissepääs botaanikaaia tavapiletiga
Meelte aed on läbi kõikide meelte – nägemise, haistmise, kuulmise, kompimise ja maitsmise tunnetatav aed, mis ergutab ja kutsub peatuma ning tähelepanu pöörama taimedele, märkama meie ümber nii head kui halba. 3500 m² suuruses Meelte aias kasvavad ravimtaimed, maitsetaimed, kaunviljad, teraviljad, juurviljad, kõrvitsalised, salatitaimed, marjapõõsad, elulõngad ja mürktaimed. Meelte Aia läbivaks teemaks on Elu, ja sellest lähtudes on ala jagatud viieks üksteisega suhtlevaks ja toetavaks osaks. Need on Elu Tee, Elu Ring, päikseline ravimtaimede aas, köögiviljaaed ja paradiisiaed.
Meelte aia projekt valmis koostöös Eesti erivajadustega inimeste katusorganisatsioonidega. Tallinna Botaanikaaed tänab ka toetajaid: Roogoja talu, Eva Maria Vallaste, AS Parmet ning OÜ Lotus Timber.
Maarja-Liis Ilus ja Koit Toome kontsert 30.07. kell 20.00
Eesti esiduett Maarja ja Koit kutsuvad 30. juuli õhtul Tallinna Botaanikaaeda nautima akustilist kontserti – Maailm meie käes.
Tule koos kaaslaste või sõpradega tegema muusikalist ajarännakut läbi kahe säravaima tähe loomingu. Artiste saadab kitarril Jorma Puusaag.
Piletid Piletimaailma ja Piletilevi eelmüügist 18 €/pensionär, erivajadusega isik 13.50
Uksel täispilet 20.- ja soodus 15.-
Info +372 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee
Kontsert toimub iga ilmaga.
Näitus “Söödavad ja ravivad õied”
Tallinna Botaanikaaed kutsub näitusele “Söödavad ja ravivad õied”.
Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi neist võib põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supile maitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed, nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed. Paljud õied on ka tuntud ravimtaimed, nende seas võiks nimetada näiteks saialille, siilkübarat, rukkilille. Õisi on toidu valmistamiseks ja haiguste raviks tarvitatud sadu aastaid. Neid võib kasutada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini, tõmmiseid, salve jm. Näitusel tutvustame meie metsades, aedades, niitudel ja mujalgi kasvavaid söögiks ja raviks sobivaid õisi.
Näitusel on võimalik kaasa osta Nõrga talu kauneid püsilillede istikuid.
Roosipäevad 18.-19. juulil
Suvepäikses heljub lõhnav õitemeri ehk roosipäevad peenraroosidega 18. – 19. juulil 2015. a.
Maailmas enim on vist küll aretatud peenraroose – kaunikujuliste õitega rikkalikes värvitoonides sorte, kelle õiteilu jääb silmakõrgusest madalamale. Õitemerena heljuvad peenrad on kui säravad värvilised käsitöövaibad, mille võlu täiendab vaimustav lõhn. Mida kõike siin ei leidu – sidrunit, õunu ja teisi puuvilju, kerget värsket rohulõhna, rasket ja uimastavat eeterlikku aroomi. Paljudel sortidel on varrel vaid üks-kaks kaunilt vormitud õit, teistel on õied suurtes kobarates. On püstiseid lopsakate lehtedega põõsaid, on põõsaid, kelle võrsed kalduvad õite raskuse all lausa maadligi. Kes nad on? Need on polüantroosid, polüant-hübriid- ja floribundroosid, grandifloora- ja tee-hübriidroosid. Nende hulka võivad kuuluda ka peenraid ääristavad miniroosid ja kompaktsed pinnakatjad. Nende rooside ühiseks omaduseks on soov olla enam kaitstud ja hellitatud, kui võimsad ja vastupidavad pargiroosid või põõsasroosid.
Ekskursioonid rosaariumis toimuvad mõlemal päeval kell 12.00; 16.00 eesti keeles ja 14.00 eesti ja vene keeles
C-JAM Päikeseloojangu kontsert – Crazy Cellos, 07.07 kell 22
Otsekui nelja puidust vaiaga südamesse – nii tõsiselt rokivad neli tsellisti laval. Geniaalsed ja unustumatud meloodiad, hoogne ja aktiivne esitus ja loomulikult naudingut pakkuv vahetu humoorikas õhkkond.
C-JAM on koos mänginud juba üle kümne aasta ning nende sõnul on pidev klassikalise ja pop-rockmuusika ühendamine hoidnud neid värsketena. Veel pole õnneks maailmas leitud ka kohta, kus nende eripära ei pääseks löögile. Proffesionaalsus mitmes vallas on teinud neist koosseisu, kes järjekindlalt rikastavad ja avardavad inimeste muusikalist meelt.
C-JAM koosseisus Pärt Tarvas, Tõnu Jõesaar, Margus Uus ja Levi-Danel Mägila ootavad oma kontsertidele avatud meelega, toredaid inimesi igas vanuses, kellega koos meeldivalt õhtuid veeta.
Kõiki, kes on juba aastaid nende etteasteid nautinud ja ka loomulikult uusi elamuste otsijaid, sest kõlama hakkavad lisaks paljudele tuntud hittidele ka uhiuued muljetavaldavad teosed bändi üha suurenevast varasalvest.
Piletid saadaval Piletilevist või enne algust kohapeal. Väravad avatakse 20.15
Kuna tänane ilm on jahe, siis soovitavad korraldajad ennast “korralikult sisse pakkida”. Kehtib vana tõde, et väljas olles saab riideid alati vähemaks võtta, vastupidine võib olla veidi raskem.
Info 505 9625, [email protected]
Suvehooaja avamine 6. juunil
Lustakas Teoteatri etendus Tirts ja TIGU avab botaanikaaia suvehooaja. 17. sajandist pärit jaapani traditsioonilise võitluskunstide demonstratsiooniga astuvad üles Budokani ja Budokooli õpilased. Loodushuvilised on oodatud jalutuskäigule koos giidiga, et saada lähemalt tuttavaks põnevate puude ja põõsastega avamaal. Avatud on kevadlaat ning ilunippe saab õppida Oriflame meigikoolituse töötoas.
Kavas
12.00 Teoteatri etendus TIRTS ja TIGU
12.45 Budokani ja Budokooli võitluskunstide demonstratsioonid
13.00 ekskursioonid avamaal eesti ja vene keeles.
Sissepääs tavahinnaga
Tule botaanikaaeda piknikule
Soojad ilmad on kohal ja on aeg oma piknikukorvid välja otsida! Tulge värskesse õhku aega veetma ja laske päikesel mõnusalt nina paitada.
Pakume teile võimalust pidada piknik Eesti kõige ainulaadsemas ja liigirohkemas looduses, valida on erineva suuruse ja taimestikuga piknikuplatsi vahel:
“Rododendron” (20×15 m)
“Sirel” (35×17 m)
“Õunaaed” (60x30m )
“Lõhmuse” (140×70 m)
“Lehis” (85×35 m)
“Alpinaarium” (50×30 m)
Piknikuplatsi broneerimiseks helista numbril 606 2668 või kirjuta: [email protected].
Ootame Sind!
Vaata piknikuplatside asukohakaarti:
Nukufilmi kevadnäitus botaanikaaias
Nukufilmi töötajad esitavad oma taiesed, mis sedapuhku pole nukud. Näha saab maale, graafikat, keraamikat ja muudes huvitavates autoritehnikates töid. Oma panuse näitusesse on andnud ka perekonnaliikmed.
Näitus jääb avatuks palmimajas kuni 19. juunini. Sissepääs Botaanikaaia piletiga.
Tulbipeenrad on täisõites
Tallinna Botaanikaaia tulbipeenrad on kaetud küllusliku õiteiluga. Kutsume kõiki botaanikaaia parki tulpide ilu nautima!
Tallinna Botaanikaaia mobiilirakendus
Botaanikaaia mobiilirakendus on mõeldud kõigile nutitelefonide omanikele, kes kasutavad Android- või iPhone-telefone. Rakenduse saad oma mobiiltelefoni tasuta laadida GooglePlay ja AppStore keskkondadest ning on kujunduslikult kui ka funktsionaalsust arvestades tehtud just Sinu telefoni jaoks. Mobiilirakenduse abil saad muuta botaanikaaia külastuse sisukamaks ja põnevamaks. Kasutusvõimalusi on mitmeid, mobiiliäppis on olemas alati värsked uudised näituste ning ürituste kohta, territooriumi ning kasvuhoonete kaardid ning audiogiid kasutamiseks nii siseruumides kui väliterritooriumil. Mobiilirakendust on võimalik kasutada kolmes keeles (eesti, vene ja inglise).
Head kasutamist ja kohtumiseni botaanikaaias!
Tallinna Botaanikaaia mobiilirakendus valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.
Säntpooliate näitus 14.-17. mai
Kevadel õitsevate säntpooliate mitmekesisus on uskumatult suur. Rahvapäraselt kutsutakse neid taimi aafrika kannikesteks, kuid tõeliste kannikestega säntpooliad sugulased ei ole. Gesneerialiste sugukonnas on 2900 liiki ja 139 perekonda. Nende hulgas on puid, põõsaid, rohttaimi, liaane ja pealistaimi ehk epifüüte. Tuntumad perekonnad säntpoolia kõrval on sinningia, sipelgalill, leitselill, punahuul, sinilehter ehk keerdviljak, vasklehik, urnõis, õnnekann ja teised.
Näitus valmib koostöös erakollektsionääridega.
Näituse ajal müüakse säntpooliate haruldasi sorte, neile sobilikku mulda ja eriväetist. Näitusel on võimalik saada nõuandeid gesneerialiste kasvatamise kohta.
Osta Tulbifestivali pass
Tallinna Botaanikaaed rõõmustab külastajaid festivalipassiga
9. mail algaval Tulbifestivali avapeole tulevad külalised ei pea muretseme sellepärast, et kõik 275 sorti ja liiki tulbid ei ole täies õies. Esmakordselt on võimalik festivalipassiga kogu maikuu jooksul uusi avanevaid õisi uudistamas käia. Festivalipass maksab 8 eurot ja võimaldab korduvsissepääsu kogu maikuu jooksul.
Täna juba on botaanikaaias õitsemist alustanud Kaufmanni, Fosteri ja Greigi tulbid. Neist pisut hiljem avavad õied varased lihtõielised tulbid, triumftulbid ja darvin- hübriidtulbid. Viimastena alustavad papagoitulbid ning liht- ja täidisõielised hilised tulbid. Vähem levinutest saab imetleda liiliaõieliste, mitmeõieliste ja narmasservaliste tulpide lummavaid õisi.
Haruldasematest liikidest saab Palmimaja kõrval kuivalembeste taimede kõrgpeenral näha 18 looduslikku tulbiliiki.
8.-11. mai tulpide ja teiste sibullillede näitus
8.-11.mail toimub Tallinna Botaanikaaias tulpide ja teiste kevadiste sibullillede näitus
Tulbid on ühed armastatumad ja enimkasvatatud kevadised sibultaimed, kelle värvid ja vormid on inimesi lummanud juba sajandeid. Aegade jooksul on aretatud tuhandeid tulbisorte, neist paljud kasvavad ka meie aedades. Värvirikkuse, õite mitmekesisuse ja varajase õitsemisaja tõttu on tulbid kevadises aias asendamatud. Näitusel eksponeeritakse väga erinevaid tulbisorte lõikelilledena. Lisaks tulpidele on näitusel eksponeeritud nartsissid, hüatsindid, püvililled, koerahambad, ülased jt.
TBA palmimajja istutati uus palm
Tallinna Botaanikaaia palmimajja istutati palmiraamatu ilmumise puhul uus palm. Palmiks valiti jaapani arengapalm (Arenga engleri).
Jaapani arengapalm on mitmetüveline 3-4 m kõrgune sulgjate lehtedega põõsas. Täiskasvanud taime tüve läbimõõt on 10-15 cm. Jaapani arengapalmi lehetuped on kaetud mustade kiududega, kuni 1,8 m pikkune leheroots on kaetud tumepruunide soomustega. Rahhis ehk liitlehe peatelg on kuni 3 m pikkune ja kaetud tihedate villkarvadega. Liitleht koosneb 38-41 lehekeste paarist. Indublikaatsed ehk ristlõikes v-tähe kujulised lehekesed on adaksiaalsel ehk ülemisel pinnal oliivrohelised, abaksiaalsel ehk alumisel pinnal hõbedased. Tipmine leheke on prämorsne ehk tömbi viltuse tipuga. Õisik areneb interfoliaarselt ehk lehekaenlasiseselt ja õisikus on ühesugulised õied. Õisikut ümbritseb üks kandeleht. Tolmukatega rahill ehk õisiku külgharu on 9,7-27,6 cm pikkune. Isasõies on välimised õiekattelehed sisemistest oluliselt lühemad ja vabad ehk kokkukasvamata. Igas isasõies on 25-37 tolmukat. Isasõied kinnituvad raole triaadina ehk kolmekaupa. Emasõitega rahill ehk õisiku külgharu on 27-32 cm pikkune. Emasõies on sisemised ja välimised õiekattelehed enam-vähem ühepikkused, kuid sisemise ringi õiekattelehed on erinevalt isasõitest kuni poole ulatuses kokkukasvanud. Õied avanevad õisikus basipetaalselt ehk tipust aluse suunas. Kõik arengapalmid on monokarpsed ehk ainuviljalised või hapaksantilised ehk õitsenud ja viljunud tsentraalne tüvi peale viljade küpsemist kuivab ja kasvamist jätkavad külgharud. Jaapani arengapalmi vili on kuni 1,5 cm läbimõõduga oranž või erepunane kerajas luuvili. Jaapani arengapalm kasvab Lõuna-Jaapanis Ryukyu saarel ja Taiwanil ning on soojema kliimaga aladel kultuuris populaarne aia- ja pargitaim. Jaapani arengapalm on arengapalmidest kõige enam jahedust taluv. Teistes keeltes kutsutakse jaapani arengapalmi ka kääbus-suhkrupalmiks (dwarf sugar-palm). Kuni 2 ööpäeva leotatud seeme idaneb 4-6 nädalaga. Arengapalmi teaduslik nimetus tuleneb Jaava saare kohalikust arengapalmi nimetusest. Fülogeneetiliselt ehk arengulooliselt on arengapalmi perekond monofüleetiline. Süstemaatiliselt lähim perekond on vallihhipalm (Wallichia).
Fotol jaapani arengapalm (Arenga engleri vilikond)
Taimed ─ maailmarändurid on avatud 27.04
Tallinna Botaanikaaia näitus jutustab loo taimede eksirännakutest maal ja merel.
11. aprillil avataval näitusel tutvustame oluliste toidu- ja tarbetaimede ajaloolisi rännakuid looduslikust kasvukohast piirkonda, kus neid tänapäeval kultuurtaimedena kasvatatakse. Iseseisvalt taimed väga suured rändajad ei ole, aga inimeste ja loomade kaasabil võivad nad ette võtta pikki rännakuid ühest riigist teise ja liikuda lausa mandrite ja maailmajagude vahel. Et kartul on pärit Ameerikast, seda teab igaüks, aga sealtsamast pärinevad näiteks ka tomat, maapähkel, kakao, tubakas. Näitusel saab teada, kui oluline roll oli näiteks Aleksander Suure sõjaretkedel itta, kus tutvuti uute metsikute ja ka kultiveeritavate taimedega. Nendelt sõjaretkedelt toodi kaasa mitmeid kaasajal tuntud taimede vilju ja seemneid. Kas teate, kus on kurgi, kõrvitsa, nisu, rukki ja paljude teiste tänapäeval igapäevaste toiduandjate kodumaa ja kuidas nad meile sattusid või millised on maailma vanimad kultuurtaimed? Näitusel leiate vastused ka neile küsimustele.
Näitus „Taimed ─ maailmarändurid” on avatud 11. – 19. aprillini.
True Skin tantsulavastus botaanikaaias
Tallinna Botaanikaaed kutsub 25.- 26. märtsil ja 1.-2. aprill algusega kell 19.30 nautima True Skin tantsulavastust, mis toob publiku Tallinna Botaanikaaia kontrollitud kliimasse, kus saab esimest korda näha seni laiemale avalikkusele teadmata liigi isendeid. Tundmatut päritolu intelligentsed olendid on oma senise teadliku elu viibinud vaid päris loodust matkivates tehiskeskkondades, mistõttu on Tallinna Botaanikaaed – kus looduslik keskkond jääb mõlemale poole klaasist seinu – sobivaim ja ohutuim koht isendite kontrollitud aklimatiseerimiseks.
Siiani ametliku nimeta liigi isendid on välimuselt hämmastavalt inimsarnased. Nende teadvuse eripärade ja liigi potentsiaalse jätkusuutlikuse teemadel ei olda veel täielikul üksmeelel.
Autorid: Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Liis Tamm
Valguskujundus: Karl Marken
Kunstnik: Liis Tamm
Laval: Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste
Heli: Dillon Sutherland
Mugavalt saab pileti soetada Piletilevist
Kevade märkide otsimine
Laupäeval, 21. märtsil saabub kevad ja Tallinnas toimuvad päeva jooksul traditsioonilised üritused.
Kell 11.45 tehakse ringkäik kevadmärkide leidmiseks Tallinna Botaanikaaias. Tutvuda saab taimeriigi kevadekuulutajatega, kus teejuhiks on Urmas Laansoo. Ringkäik saab alguse Palmimaja eest, edasi suundutakse avamaale.
Orhideenäitus 7.-15. märts
Märtsi kuus on paljude eksootiliste orhideede õitsemise hiilgeaeg. Just siis avavad paljud neist erakordseist taimedest oma õied, millest mõned püüavad pilku kirgaste värvide, teised aga eriskummaliste vormidega. Mõni orhideeõis on nii tilluke, et seda pole ilma luubita peaaegu märgatagi. Nii muudavad need lilled tavalise päeva põnevaks seikluseks taimemaailmas.
Tallinna Botaanikaaia orhideenäitusel on kasvuhoone taimede sekka sobitatud nii loodusest pärit orhideeliike kui inimeste aretatud sorte. Lisaks tuttavatele kuukingadele on väljas lai valik teisi troopilisi orhideesid: veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid ja paljud teised.
7.-8. märtsil ning 14.-15. märtsil toimub orhideede müük.
Heategevuslik sõbrapäeva kontsert
Botaanikaaed kutsub järgmisel laupäeval, 14. veebruaril kõiki sõpru botaanikaaeda heategevuslikule kontserdile. Nautida saab Birgit Õigemeele kontserti ja tantsustuudio TantsuGeen tantsulaste esinemist. Lapsi lõbustab Jänku Johanna.
Kontserdist saadav tulu läheb vaegnägijatele ja pimedatele vajaliku kirjeldustõlkega audiogiidide väljatöötamiseks erivajadustega inimestele mõeldud “Meelte Aed” projekti raames.
Tule veeda sõbralik perepäev botaanikaaias!
Kavas:
14.00 Ürituse algus
14.30 esineb Birgit Õigemeel
15.20 TantsuGeeni etteaste
15.30 esineb Birgit Õigemeel
16.00 Küünalde süütamine Meelte Aias
Näitus “Käbid ja puidud”
24. jaanuarist 1. veebruarini kutsub botaanikaaed selle aasta esimesele näitusele „Käbid ja puidud“.
Näitusel on rikkalik käbide väljapanek, esindatud on maailma väikseimad käbid, aga ka kuusekäbist palju kopsakamad isendid. Väljapanekul saab teada, kes taimedest kannavad maailma suurimaid ja raskemaid käbisid. Lisaks käbidele saab tutvuda kodumaiste ja eksootiliste puude puidukollektsiooniga, mis pärineb Tallinna Botaanikaaia herbaariumi kogudest.
Näitusel eksponeeritud puidunäidiseid pärinevad OÜ Väärispuu ja Spoonilt.
2015. aasta näitused:
Käbid ja puidud 24. jaanuar – 1. veebruar
Orhideenäitus 7.-15. märts
Taimed ─ maailmarändurid 11.-19. aprill
Säntpooliad 14.-17. mai
Roosipäevad 18.-19.juuli
Söödavad ja ravivad õied 24.-26. juuli
Elulõngad ja püsililled 21.– 23. august
Kodumaiste viinamarjade näitus 11.-13. september
Viljad ja seemned 9.-11. oktoober
Teetaimi laiast maailmast 7– 15. november
Botaanikaaed on suletud 24. ja 25.12
Tallinna Botaanikaaia territoorium ja kasvuhooned on suletud 24. ja 25. detsembril. Muudel päevadel, k.a 31. detsember ja 1. jaanuar, on botaanikaaed külastajatele avatud tavapärastel kellaaegadel.
Kauneid jõulupühi!
Näitus “Nõiataimed” 14. – 20.11
14.-20.novembrini kutsub botaanikaaed kõiki uudistama näitust „Nõiataimed“, kus saab tutvust teha nõiduslike taimedega, kellel on erilised võimed kuulda kuulmatut, näha nähtamatut ja ennustada ette tulevasi sündmusi. Taimi on ajast aega kummardatud kui jumalaid, neile on toodud ohvreid ja annetusi. Taimedelt palutakse raha ja rikkust, tervist ja õnne. Nende abil võetakse ette astraalseid rännakuid teistesse maailmadesse, kutsutakse kohale tuult ja vihma, peletatakse eemale vaenlasi ja nõidu. Näituse külastaja saab hüva nõu armastuse ja raha ligimeelitamiseks, vaenlase kahjustamiseks ja haigustest vabanemiseks. Näitusel kohtutakse paljude tuntud kodumaiste taimedega, nagu kask, paju, pärn jt, kes oma imevõimete poolest ei jää alla ka sellistele kaugete maade eksootilistele võluritele nagu püha kadambapuu, neemipuu, uimakaktus, elevanditapp.
Kaktused – meie torkivad sõbrad 11.- 19.10
Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Tallinna Botaanikaaia kaktusenäitustel 11.-19. oktoobrini saab teada millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Seekordsel näitusel tutvustatakse kaktuste sorte, hübriide ja aretisi. Näitus valmib koostöös Kaktusekasvatajate klubiga.
27.09 Perepäev ja sügislaat
Tallinna Botaanikaaed lõpetab oma suvehooaja ja tervitab sügist perepäevaga, mis toimub 27.septembril. Tegevusi jagub nii suurtele kui väikestele, millede hulgast ei puudu ka pere ühistegevused. Päeva alustab Jänku-Juss lustaka orienteerumisega, kus aega ei võeta ning kõik osalejad võidavad punased põsed mõnusast päevast botaanikaaia sügiseses pargis. Osaleda saab ekskursioonidel giidi juhendamisel ning meisterdada töötoas. Kõigi perepäeval osalenute vahel loositakse välja Tallinkilt päevareis Soome ning kruiis Rootsi.
Toimub sügislaat, kus müügile tulevad mesi ja meetooted, mahepõllumajandus- ja talutooted, Eestis käsitööna valmistatud looduskosmeetika, keraamika, käsitöö.
Päevakava
11.-12.00 Rohevahetus
12.00 Orienteerumine botaanikaaia õuealal
13.00 ekskursioonid giidi juhendamisel eesti ja vene keeles
15.00 Loosimine
Tasuta ekskursioonid botaanikaaias
Tallinna Botaanikaaed kutsub loodushuvilisi 16.09 ja 18.09 kell 14.00 botaanikaaeda ekskursioonile! Ekskursioonid toimuvad giidi juhendamisel eesti ja vene keeles.
Tulge veetke mõnus pärastlõuna sügiseselt värvikireval maastikul koos taimetarkadega. Hetkel saab avamaal imetled, kuidas värvuvad kikkapuud, punavad pihlakad, kuid ometi on veel märgata ka suve meie esiväljaku lillepeenardes.
Osavõtt ekskursioonist botaanikaaia piletiga (täispilet 5.00 EUR, sooduspilet 2.50 EUR), kogunemine Palmimaja ees. Palume eelnevalt registreeruda tel. 606 2660 või e-kirjaga [email protected].
Kohtade arv on piiratud!
HOOLDUSTÖÖD KASVUHOONETES
Seoses hooldustöödega on botaanikaaia kasvuhooned ajutiselt suletud järgnevatel kuupäevadel
| Koht | Külastajatele suletud |
| troopika kasvuhoone sukulentide kasvuhoone | 21.08 – 26.08 (6 päeva)02.09-07.09 (6 päeva) |
| palmimaja | 25.08-30.08 (6 päeva) |
| 01.09-06.09 (6 päeva) | |
| lähistroopika kasvuhoone | 22.09-26.09 (5 päeva) |
| 27.10-01.11 (5 päeva) | |
| talveaed | 15.09.-20.09 (6 päeva)29.09.-04.10 (6 päeva) |
Vabandame ebameeldivuste pärast!
04.07.2014 – 06.07.2014
Mee- ja lõhnataimed
On raske ülehinnata mee kasulikke omadusi. Millised taimed on aga peamised meeandjad? Näitusel tutvustame tähtsamaid meetaimi. Mesiniku jaoks on oluline teada meetaimede õitsemise algust. Õitsemisaja järgi eristatakse kevadisi (paiseleht, pajud, vahtrad), suviseid (valge ristik, pärn, päevalill) ja sügisesi meetaimi (kanarbik, nõianõges). Erinevatelt taimedelt saadud mesi erineb värvitooni, maitse ja koostise poolest. Kõrgelt hinnatakse kanarbikumett, mis on punakaspruun, tugeva lõhna ja veidi mõrkja maitsega ning suure valgu- ja mineraalainesisaldusega. Võilillemesi on kollane, tugeva lõhna ja terava maitsega. Pajulillemesi on hele ja kristalliseerub väga aeglaselt. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa taimede mitmekesisusest.
Meetaimede kõrval tutvustame näitusel ka lõhnataimi. Miks taimed lõhnavad? Mis on eeterlikud õlid? Kuidas kasutada lõhnataimi ja eeterlikke õlisid oma igapäevaelus? Need on vaid mõned küsimused, millele näitusel vastused anname.
17.04.2014 – 20.04.2014
Näitus – Palmid ja piiblitaimed
Selle näitusega tähistame palmipuudepüha. Piiblis on erinevate allikate väitel mainitud 110-128 erinevat taimeliiki. Viigipuu, õlipuu, viinapuu, seeder, küpress ja veel mõned teisedki taimed on ka tänapäeval tuntud. Hea ja kurja tundmise puu ning elupuu on aga tähenduslikud sümbolid, kelle tõeliste prototüüpide üle vaieldakse siiani.
Palmipuudepüha nimetus tuleneb sellest, et inimesed tulid palmilehtedega tervitama Jeruusalemma saabuvat Jeesust. Püha Maa tähtsaid toiduandjaid, datlipalme, on Piiblis mainitud üle 30 korra. Datlipalmide kõrval on näitusel võimalik tutvuda ka mitmete teiste palmidega. Palmide mitmekesisus ja liigirikkus on üllatavalt suur. Selle näituse külastaja saab teada, et maailmas on kirjeldatud 2581 palmiliiki 184 perekonnast! Kas olete midagi kuulnud jalutavatest palmidest, tondipalmist või sugumuutvatest palmidest? Palmide hulgas on 25 m pikkuste lehtedega hiiglasi ja väikeseid, vaid 15 cm kõrguseid taimi. Palmid on troopikamaade elanikele oluliseks toiduandjaks ja elatusvahendiks.
Õiekalender
Avamaal ja kasvuhoonetes õitsevad
Avamaal ja kasvuhoonetes õitsevad
Avamaal ja kasvuhoonetes õitsevad
